"Ukuzwa akugcini nje ngokuthinta umsindo — kuhlobene nokuxhumana, inkumbulo, kanye nokuba yingxenye yeqembu."
Emakhulwini eminyaka adlule, emaholweni athule aseYurophu, abantu ababenenkinga yokuva babenikwa amathuluzi alula: izimpondo zendlebe .
Zazingekho zinhle, kwakuyiziqhube zethusi noma zokhuni nje—kodwa zazithwele ithemba. Cabanga ngomuntu wange-1600s, ephethe eyodwa okokuqala ngqa, ezwa ukuhleka komuntu amthandayo kucace kakhudlwana.
Lowo mzuzu kumele ukuthi wawuzwakala ngathi umlingo.
Ngekhulu le-18 , abakhandi base beklama lamadivayisi ngokuqophelela. ELondon, uFrederick C. Rein waphendula ubuhlakani bopopayi ibhizinisi, wakha inkampani yokuqala ukukhiqiza izimpondo zendlebe.
Waze wadala ngisho nesihlalo se-acoustic seNkosi uJohn VI wasePortugal , esibazwe ngezinhloko zezingonyama ezazidlulisela amazwi ngqo ezindlebeni zemonakhi. Ngokokuqala ngqa emlandweni, ukuzwa kwakungelona ilungelo, kodwa kwase kuya ngokuya kufinyeleleka .
Kwase kuza isikhathi saseMelika . Ngo -1898 , umqambi osemusha ogama lakhe linguMiller Reese Hutchison wabuka umhlaba omusha wezingcingo wacabanga: “Kungani singasebenzisi le teknoloji ukusiza abantu ukuba bezwe futhi?” Ngale ndlela, wazalwa i- Akouphone , isisiza-kuzwa esisebenza ngogesi esiphathwayo sokuqala emhlabeni. Ngemva kweminyaka emine nje, wayithuthukisa yaba i -Acousticon , encane ngokwanele ukuba iphathwe, inamandla anele ukushintsha izimpilo.
Amaphephandaba akubiza ngokuthi isimangaliso sesayensi .
Cabanga ngalokhu: kusukela emibhobheni yensimbi eYurophu kuya ezinhlanzini zikagesi eMelika , zonke izinyathelo zalolu hambo zazishukunyiswa yisifiso esifanayo somuntu sokuxhumana kabusha namazwi, izingoma, kanye nokuhlebheza okwenza impilo ibe yinhle.
Namuhla, uma ubambe isisetshenziswa sokuzwa, awubambi nje ucezu lobuchwepheshe. Ubambe amakhulu eminyaka obuhlakani bomuntu , abasunguli abangavumanga ukwamukela ukuthula, abantu ababefuna ukuthi umhlaba uphinde uzwakale uphila.